Udune suveõhtu Lilleroosi heinamaal ja aias

Meie lugu

Noarootsis, metsade, heinamaade ja mere vahel on meie Lilleroosi. Koht, kuhu tahaks alati jääda natuke kauemaks.

Lilleroosi metsast ja aiast

Kui me 2011. aastal Lilleroosile oma maakodu rajama hakkasime, ei teadnud me veel, mida see paik meile pakkuma hakkab. Alles hiljem avastasime, et meie metsas kasvab kümneid vanu metsõunapuid – igaüks natuke erinevate õuntega.

Ja kuna meie oleme sellest põlvkonnast, kelle jaoks hea toit raisku ei lähe, korjasime õunad kokku ja tegime mahla. Mahla sai rohkem, kui jõudsime juua. Tegime siidrit. Siidrit sai rohkem, kui jõudsime juua. Tegime želeed. Nii lihtsalt mõned Lilleroosi maitsed sünnivadki.

Õitsvad metsõunapuud Lilleroosi metsas

Iga aasta on natuke erinev

Me ei usu, et meie valik peab igal aastal sama jääma. Loodus otsustab, mida iga hooaeg pakub. Kui on õuna-aasta, pressime õunu. Kui põldmarju on palju, teeme põldmarjaželeed. Ja kui mets kingib kukeseeni, siis me juba teame, kust neid leida.

Õunad, vaarikad, muulukad, mustikad, pohlad… Iga hooaeg jutustab oma loo. Mõnest saab mahl, mõnest želee, mõnest moos. Ja mõned maitsed võivadki jääda vaid ühe unustamatu suve mälestuseks.

Erinevad Lilleroosi õunad puidust alusel
Käsitsi maalitud taldrik „Muulukasuvi 2019“
Korv vaarikatega õitseval niidul

Koht, mida oleme aeglaselt tundma õppinud

Kui me 2011 Lilleroosile jõudsime, teadsime selle minevikust väga vähe. Kinnistul oli olnud viis rootsi omanikku. Hooneid siin polnud – alustasime täiesti nullist.

Ühel suvel uitasime ümbruskonna mereäärsetes metsades ja niitudel. Sattusime roobasteele, mis läbis meie naabri maad. Kuigi me polnud seal esimese kahe aasta jooksul kedagi näinud, juhtus just sel päeval kohal olema üle kaheksakümneaastane külas sündinud rannarootslasest naaber koos abikaasaga. Me ei jõudnudki sel päeval mere äärde. Selle asemel kutsusime nad kohvile.

Tollal polnud meil peaaegu midagi – väike telkimisplats, tulevase maja vundament ja lihtne puulaud pika pingiga. Seal istudes jutustas kunagine külaelanik natuke Lilleroosi ajaloost. Ammu tagasi kasvatati neil põldudel kartuleid. Igal sügisel ladustati need talveks suurtesse kaetud kuhjadesse ja kevadel viidi Stockholmi turule müüki.

Alates sellest oleme Lilleroosit tundma õppinud vähehaaval. Me ei saabunud siia äriplaani ega suurte visioonidega. Selle asemel oleme võtnud aega, et seda paika avastada ja lasta Lilleroosil endal näidata, mida tal pakkuda on.

Suplemas Noarootsi rannas pilliroo vahel